Eesti sai Euroopa Liidult 5 korda rohkem raha, kui sinna maksis 31. jaan
Eelmisel aastal sai Eesti rahandusministeeriumi andmetel Euroopa Liidult 11,1 miljardit krooni ning maksis selle eelarvesse 2,4 miljardit krooni, kirjutab Laura Raus majandusportaalis E24.
Euroopa Liidu toetustest suurima osa moodustavad struktuuritoetused (eelmisel aastal ca 8 miljardit). Keskmine struktuuritoetuste väljamakse iga Eesti elaniku kohta oli mullu 5842 krooni. Ülekaalukalt suurim väljamakse elaniku kohta (3796 krooni) läks Tartumaale.
Alates aastast 2004 on struktuuritoetustest (põllumajandustoetused välja arvatud) ligi 1/3 saanud riiklikud üksused, sihtasutustele on läinud 1/5. Kohalikud omavalitsused, aktsiaseltsid ja osaühingud on saanud (igaüks) ca 10%, MTÜ-d 5% ning FIEd 1% struktuuritoetustest.
2010.a. saab Eesti välistoetusi 14,5 miljardit krooni. Ennekõike lähevad need tööpuuduse leevendamisse ning ekspordi toetamiseks.
Ligi 87% EL eelarvetuludest tuleb liikmesriikide sissemaksudest ning ülejäänud osa peamiselt impordi tollimaksudest. Suurimad panustajad EL eelarvesse on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurimad kasusaajad (võrreldes panusega) aga Eesti, Leedu ja Bulgaaria.
Artikli täisteksti loe siit
