Kuidas SKT-d ilma pingutuseta kahekordistada 02. okt
Villu Zirnask kirjutab 23. septembri Päevalehes, et majandusstatistika, mille alusel tehakse iga päev hulk riiklikke ja isiklikke otsuseid, sarnaneb naljaga mehest, kes otsis kadunud kella tänavalaterna alt, sest seal oli valge, aga mitte sealt, kuhu kell oli tegelikult kukkunud.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy moodustas eelmisel aastal komisjoni, mille eesmärgiks sai uurida, kuidas saaks ühiskonna heaolu ning majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust mõõta paremini kui traditsiooniliste SKT-näitajatega. Komisjon kuulub viis Nobeli majanduspreemia laureaati. Hiljuti valmis komisjonil 292-leheküljeline raport, mida saab lugeda veebilehelt www.stiglitz-sen-fitoussi.fr.
Viimaste aastakümnete jooksul on maailmas toimunud suur nihe selles osas, kuidas kodumajapidamised ja ühiskond funktsioneerivad. Paljusid teenuseid, mida vanasti saadi teistelt pereliikmetelt, ostetakse nüüd väljast - turult. Rahvamajanduse arvepidamises väljendub see nihe SKT kasvuna, kuigi sisuliselt ei ole nende teenuste tarbimise maht (ja neist saadav kasu) muutunud.
Tavapärane majandusstatistika ei peegelda jõudeaja väärtust, kuigi pigem unistavad inimesed just puhkusest ja jõudeajast, mitte pidevast töörabamisest.
SKT mõõdab peamiselt tootmist ja selle käsitlemine peamise heaolu näitajana on väär. Inimeste materiaalset heaolu iseloomustavad hoopis paremini reaaltulu ja tarbimise näitajad, sest sissetulekud võivad ka kahaneda tootmise kasvades ja vastupidi.
Samuti ei ole riike õige võrrelda ostujõu pariteedi alusel. Sest osades riikides osutab valitsussektor inimestele tasuta teenuseid (näiteks tervishoid ja haridus), teistes mitte.
Loe Villu Zirnaski artiklit siit
Kui soovid, võid riike võrrelda siit
