„Toetusraha kasutamine on olnud võrreldes teiste eelarvevahenditega tagasihoidlikum,“ tõdes rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Samas on projektide heakskiitmine ja toetuste väljamaksmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tunduvalt tempokam ehk välja on makstud 1,8 miljardi krooni võrra rohkem kui mullu. Kindlasti ootame aga väljamaksete märkimisväärset kasvu 2009.aasta teises pooles.“
Mai lõpu seisuga on Eestile aastateks 2007-2013 lubatud pea 75 miljardist kroonist projektidele eraldatud 29,5 protsenti ehk 22 miljardit krooni.
30.juunil lõppes eelmine (aastaid 2004-2006 hõlmanud) toetusperiood ning ühes sellega projektide elluviimine. „Esialgsetel andemetel oli eelmine periood Eestile edukas, sest suunasime praktiliselt kõik meile eraldatud 5,8 miljardit krooni riigi arengut edendavatesse projektidesse,“ märkis Sikk.
1.juulist jõustusid ka seadusemuudatused, mille eesmärgiks on vähendada struktuuritoetuste saajate likviidsusprobleeme ning lihtsustada asjaajamist. Muudatuste kohaselt võimaldab riik paindlikumaid makseid toetuse saajatele, sest ajutiste finantseerimisvahendite leidmine on turul muutunud tunduvalt raskemaks ja kallimaks kui paar aastat tagasi.
Välisvahendite ülevaade ning finantsinfo on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt